Viva la Juicy

See imekaunis ja i-me-li-se magusa lõhnaga parfüüm on mul küll juba paar kuud olnud (ja ma olen peaaegu pool oma 100ml pudelist juba ära kasutanud) , aga ma ei saa jätta seda mainimata. Sandlipuu, jasmiin, karamell, vanilje jpm moodustavad kõige mahedama ja parema lõhnaõli, mida ma kunagi kasutanud olen. Pealegi on see pudel mu kummutiserval ka päris kuradi ilus sisekujunduselement.

ELSA näohooldusest

Eelmises postituses reklaamitud näohooldusest tulnuna pean nentima: see on kõigile hädavajalik! Te ei kujuta uneski ette, mis teie naha all peidus on. Keemilisest koorimisest õrnatoimelisem, kuid siiski äärmiselt efektiivne näohooldus teeb naha sügavuti puhtaks ja mul on praegu niii-ii mõnus olla!

Teeme nüüd kõik ruttu ilusaks ennast!

ELSA näohooldus, ripsmepikendused, pediküür, maniküür, kulmud-ripsmed, geelküüned: ühesõnaga absoluutselt kõik talvisest depressioonist vabanemiseks vajalik. Saate professionaali käe all leivahinnaga veel ilusamateks printsessideks kui te juba praegu olete. Küsige julgelt lisainformatsiooni!

Wrap me up

Ainus ilus ja nibin-nabin taskukohane jakk terves internetiavaruses. Gorrrrrgeus!

Labels or love

Põhjus, miks mu tõelised huvid, hobid ja kired siin blogis nii harva kajastuvad on üsna lihtne. Paraku ei ole nende jaoks mu päriseluski ruumi. Põhjuseid ju ometigi ainult kaks: raha- ja ajapuudus. Nagu alati! Aga rohkem kui küll tahan (ja see ei saa teile ometi märkamatuks jääda) kirjutada ilusatest riietest. Mitte ainult asjadest, mis on minu, vaid ka neist, mida mu hing hirmsasti endale igatseb. Imetlesin täna oma garderoobi ja paari esinduslikumat isendit ainiti jälgides tekkis hirmus tahtmine ja inspiratsioon teile kirjutada. Minu riidekapi ilusaimad ja hinnalisemad pärlid ei ole pärit neilt eksklusiivsetelt brändidelt ja disaineritelt, millest unistades naised tavaliselt verd nutavad.  Nad on küll ainulaadsed, kvaliteetsed ja hinnalised, aga neile ei ole suurelt peale kirjutatud Versace, Gucci ega Prada (ilmselge kirjanduslik liialdus, mõistagi, mitte ükski endast lugupidav naine ei unista sellistest riietest). Ma ei ole kindel, kui paljud teist üldse teavad, et peotäis maailma kõige kihvtimaid disainereid pesitsevad siinsamas, meist üldse mitte kaugel põhjamaades. Ma annaks enda ja kõigi oma sõprade käed ja jalad (sorry, semud, aga varsti mõistate), et olla pealaest jalatallani riietatud Malene Birger‘i loomingusse. Kõige mõnusamad ja armsamad tuunikad ja kampsunid teeb valmis Hunkydory ja kõige chic’imad mantlid, jakid ja pintsakud tulevad Birger et Mikkelsen’ilt. Need on ainult kolm näidet kurat-teab-kui-mitmest fantastilisest firmast, mis minu kõhtu liblikad toovad. Kõik eelpool mainitud kolm brändi disainivad klassikalisi ja naiselikke riideid, mis on enamjaolt (sajaprotsendilist garantiid ei anna, aga minu kogemuste põhjal küll alati) naturaalsetest materjalidest valmistatud.

 
Day by Mikkelsen A/W 2010 -  Birger et Mikkelsen’ile hästi omaste pitsdetailidega linane pluus ja nahkpüksid. Absoluutselt lihtne, naiselik ja samas edgy. Mul on mingisugune sõnuseletamatu kiindumus selle firma linastesse pluusidesse ja mu riidekapis elavad kaks ei tundu seda pilti vaadates mitte kuskilt otsast piisavat.
 Day by Mikkelsen A/W 2010 – Jah, sa saaksid ehk Lindexist sarnase tegumoega kleidi, aga… see ei oleks see. Olles elus mõnd Day kudumit oma naha vastas tundnud, võin julgelt väita, et ei oleks. Ja asjale puhtalt kvaliteediaspektist lähenedes: pärast kui mitmendat pesu hakkavad H&M’i ja Zara kleitidelt pärlid-litrid küljest kukkuma?

                         Minu neli silmatera Malene Birger’i A/W 2010′st:
Kui ma mõtlen, et ma võiks igal hommikul vahtralehtede sahina saatel enesekindlate sammudega tööle kõndida sellises outfit’is nagu esimesel pildil… ma võiks iga päev maailma vallutada!
Teise pildi outfit on täiesti outstanding. Lihtne, aga nii uskumatult naiselik ja elegantne. Kogu kooslus oleks ilma selle väga “birgeriliku” tuunikata üsna igav ja teades, et see imeilus asi üldse olemas on, ei saa küll selleta kaua edasi elada.
Sellest ajast, kui mu enda nahkpüksid traagilistes tingimustes (loe: öölokaalis kukkudes) purunesid, on uute soetamine tobe tundunud. Pole nad enam nii in midagi. Samas, kui ma kolmandat pilti vaatan, tundub kooslus nahkpüksid-õhuline pluus-pintsak liiga õige. Rääkimata sellest, et need püksid ikkagi on VÄGA ägeda lõikega.
Neljanda pildi kohta nii palju, et kui keegi peaks juhuslikult mu kätt paluma (poisid! poisid!), siis ma juba ainuüksi selle haldjalikult kauni kleidi pärast ei vaevuks silmigi pilgutama. I do! I do! I do!

 

Hunkydory’lt valisin ka kolm maasikat välja. 
Esimene valik ei olnud erapooletu, sest pildilolev kampsun on ka minu enda riidekapis esindatud (lumivalget värvi). Ma armusin sellesse silmapilkselt ja see on siiamaani kõige mõnusam, pehmem (60% alpakavill) ja ilusam riideese mu kapis. Ja kuigi ta on mõnusalt oversize ja hästi lihtne, on see konkurentsitult just see riideese, milles ma ennast kõige ilusama ja seksikamana tunnen. 

Teisel pildil on tüüpiline Hunkydory tuunika - nunnu ja imal nagu väike cupcake, aga samas nii pilkupüüdva ja ägeda lõikega, et võimatu on mitte armuda.  Kannaks ribadeks küll… Huvitav, kas selles tuunikas, teksatagis ja hiigelsuure heleda kootud salliga kannataks veel õue minna? Dreamoutfit!

Kolmanda pildi cardigan on nii ilus, et sellel ma nutma puhkemata pikemalt peatuda ei saa. Yes, please!

Kirjutan teile varsti jälle oma Skandinaavia lemmikutest, sest neid on tõepoolest palju ja nad on originaalsed, fantastiliselt kaunid ja tõesti naiselikud. Järgmisel korral peatuks ehetel ja aksessuaaridel, sest seda postitust tehes hakkas mõte suurepärastest ideedest lühisesse kippuma.

Loodan, et leidsite inspiratsiooni ja et mõnigi neist imeilusatest asjadest teil südame natukene kiiremini põksuma pani.
Ja special thanks ja hiigeltervitused emmele, kes on ise suur-suur fänn ja ka minu armastust nende disainerite vastu toitnud ja suurendanud.

Love!

Keep your grind on, girl… it’s your love, it’s your world.

Got my dreams, got my life, got my love
Got my friends got the sunshine above
Why am I making this hard on myself
When there’s so many beautiful reasons I have to be happy

Mu praegune tervislik seisund on väheke nigel (vt ka: kuhu ma selle spargelkapsa ja joogivee võin panna?), aga tuju on enam-vähem rõõmus. Tööpäev algas rõõmusõnumiga: Marite tuleb täna tööle! Ma ei tea kui paljud teist kontoritööd on teinud, aga teadke, et seda risti on koos naerukajakast hingesugulasega tunduvalt kergem kanda kui üksinda.

Täna õhtul läheme tibulinnuga tähtsat etendust vaatama, sest tunneme mõlemad hirmsasti puudust teatrielamusest, rääkimata sellest, kuidas tundub absurdne minemata jätta, kui avaneb suurepärane võimalus Otti näitlemas näha.

Mis veel? Lülitusime Madeleine’ga (minu sõbranna/ajutine korterikaaslane) eile LCHF‘ile (low carb high fat) ümber, et jaksaks a) elada b) trenni teha c) kehamassi endaga kaasas kanda. Dieet ise on äärmiselt mõnus, süüa saab kõike, mis toidab ja maitseb ja tean eelnevast kogemusest, et toimib ka ideaalselt. Keerulist pole seal midagi – ära tuleb jätta jahu- ja piimatooted ning suhkur, süüa tuleb palju liha, juurvilju ja rasva.  Eile tegime näiteks õhtusöögiks kaelakarbonaadi (siga) küüslauguvõiga, keetsime kõrvale brokolit ja salatiks tegime coleslaw (uskumatu, kuidas tühipalja kapsa ja majoneesi segu nii meeliülendav võib olla). Kõik täiesti süsivesikuvaba. Proovige ka!

Igava dieedijutu juurest tähtsamate teemade juurde naastes: süsivesikute vältimine tähendab küll õllest loobumist, kuid miski ei takista mind veini nautimast või kanget kärakat kurgust alla kallamast (ilma magusa pealejoogita). Laupäeval plaanime väikest grillpidu sõbranna suvilas Nõval (mis ei ole Tartus ja kus Loorel ka tore on, ärge pahandage, Vanemuise tänava tüdrukud). Tulge kõik kohale, paneme sellele suvele (mis on üle läinud täielikuks sopasügiseks, aga mis siis sellest) nüüd ühe korraliku pauguga punkti.

Kokkuvõtteks: elu on tore, korter varsti täielikult sisustatud ja veel ilusam kui praegu, Loore on tubli ja kuuletub (õpime kutsikakoolis käituma ja trikitama), hing on sees ja rahul, tööl käimine pole veel konti murdnud ja inimesed on endiselt ilusad ja head. Mis ma sellelt elult veel tahta oskan?

Blogivõistlus – Saate teha seda, mida kõige paremini teete, nimelt…

… sõna võtta!

On seda siis nüüd vaja või?

Täpsustuseks:

Ei, ma ei vihja udusele pilgule.
Ei, ma ei ole muutust veel läbi viinud. Jah, see näeb välja nagu parukas.
Ei, see ei ole parukas, see on paint’is töödeldud pilt.
Miks ma seda paint’is pidin töötlema? Sest mul ei olnud midagi mõistlikumat.
Te peate ühesõnaga otsustama, kas mul on vaja musti praegusest pikemaid juukseid ja tukka või pigem üldse ei ole.
Võrdluseks võite leida pilte minu jaanuarikuu fotopostitusest, kus kannan latekspükse ja istun pudelite otsas.

Mängureeglid:

Kriitikat võtan arvesse ainult siis, kui see on konstruktiivne ja pakub alternatiive. Kui ei, siis pole mõtet hakata mu tulle õli valama. Keelatud viljad, you know…

Reede varahommikuni on selle postituse kommentaaride all aega arvamust avaldada!
Kommentaarid palun sõnastada korrektses eesti keeles ning võimalikult humoorikalt.

Osalejate vahel loositakse välja Laua Viina / Põltsamaa Kõutsi / Presidendi pilsnerit (6-pakk). Kogused sõltuvad otseselt osalejate innukusest. Kohaletoimetamine Euroopa piires ja olenevalt kärakaregulatsioonidele (kuradi hispaanlased).

Edu teile!

*Trummipõrin*

Tadaaaaaaaaaaaaaaa!

(Vasak on liiga hele ja parem liiga tume. Kujutage endale midagi vahepealset ette.)

Vaatasin paar päeva tagasi peeglisse ja see, mida nägin lihtsalt tüütas mu ära. Otsustasin, et midagi lihtsalt peab kiiremas korras muutuma. Nii ma siis tegingi. Käisin just poes ja tunnikese-kahe pärast võite tulemusi näha…

I’m a weapon of massive consumption and it’s not my fault – it’s how i’m programmed to function

Kruiisilt tagasi koju jõudes olin nii mõneski elu valdkonnas rikkam… juuresolevalt pildilt võite näha osakest (kõiki emule ostetud ja varem juba reklaamitud asju ei pea märkimisväärseteks) koju tassitud saagist

Versace “Crystal noir” - “Miiu anna ma laenan su salli, mul on külm… OH! See lõhnab täpselt nagu… Miiu! “
Minu lõhn. Kes ostab, leiab mind kuvaldaga oma ukse tagant. Lihtne.
Clinique’i “Superfit make-up” foundation – Kerge, katab hästi ja ei haise. Perfect.
Yves Saint Laurent “Pure lipstick”, no. 137, “Star red” – Väga ilus punane huulepulk. Isegi kõige rängemas koomajooves ei tule maha – tõelistele daamidele!
Clinique’i “3-step skin care” esimene step – Pigem praktiline ost, aga ah sa kurat, kui soojalt soovitan!
Clinique’i “True bronze pressed powder” -  Arvestades sellega, et mu dekolteepiirkond näiteks praegu mu küljest lahti kolib (käisin kaks nädalat tagasi solaariumis, ilmselgelt peab nahk vajalikuks maha koorumist), pole muudmoodi pruunistumine hetkel üldse mingi valikuvõimalus.
Yves Saint Laurent “Teint singulier” foundation – Katab pohmahommikul silme alla tekkinud söekaevuriringid ja halvemal päeval ka lõua otsas ilutseva kutsumata külalise. Terve näo katmiseks liiga paks… kui nahale just lämmatamine meeltmööda pole.
Chanel’i “Crystalle gloss” huuleläikeid tõin koju kahes eri toonis: läbipaistva ja heleroosa. Ei kleepu, maitse, ega haise. Kole kiiresti tuleb maha ainult…